Leango šlundon?

​Deprešuvdna lea okta dábálamos mielladearvvasvuođa váttuin. Deprešuvnna árra identifiseren ja divššu álggaheapmi lea dehalaš, daningo guhká bistán deprešuvdna unnida doaibmannávččaid ja ellinlági ja das áhpáiduvvan lea váddásut.

Eallindillái gulavaš miellavearránus dahje moráš leat eará áššit go deprešuvdna, muhto dat sáhttetg guhká bisttedettiin šaddat deprešuvdnan. Ovttaskas dávdamearka ii velá oaivvil deprešuvnna. Deprešuvnnain dárkkuhuvvo dávda, mas iešguđetlágan dávdamearkkat leat boatkkaheamit guhkit áigge.

Deprešuvnna dávdamearkkat sáhttet muhtumin laktásit man nu eará dávdii dego guoggamasrávssá váilevaš doaibmamii, gárrenávdnasiid liigegeavaheapmai dahje boarrásiin álgi dementiai.

Jos du veadjin nuppástuvvá nu ahte fuolastuvat das, váldde oktavuođa doaktárii. Ámmátolmmoš ferte árvvoštallat dili ja ráddjet olggobeallai eará dávddaid. Deprešuvnna álgima sáhttá leat muhtumin váigat fuomášit ieš. Maiddái lagas olbmuid fuomášumiidgánneha guldalit.

Árval dál dávdamearkkaidat lossatvuođa vástidemiin deprešuvdnajearahallamii.

​Deprešuvnna juogaduvvo dávdamearkkaid bistima ja lossatvuođa mielde láivves, gaskalossa ja lossa deprešuvdnii. Iešdikšun rávvagat leat dehalapmosat eandalii deprešuvnna árramuttus, muhto dat leat ávkkálaččat veaijuiduvvamis maŋŋelisge. Lossa deprešuvdmii dárbbašuvvo lassin ovtto maiddái ámmátveahkki.

Deprešuvnna Váldegottálaš dikšu (su.Masennuksen Käypä hoito) rávve deprešuvnna divššu várás dálkkasdivššu ja psykoterapiija kombinašuvnna. Váldegottálaš dikšu –ávžžuhusa mielde deprešuvnna dikšui rávvejuvvo neahttaterapiija. Neahttaterapiija heive láivves ja gaskalossa deprešuvdnii. Dat leat fidnemis riikkaviidosaččat doaktára sáddenbáhpáriin.

​Deprešuvdna  dahká gárrenávdnasiid geavaheami vuložin, muhto nuppe dáfus gárrenávndasiid geavaheapmi iešalddes heajuda  miellalági ja doalaha deprešuvnna. Badjelmearálaš alkoholageavaheapmi oažžu áigái seammalágan psykihkalaš váttisvuođaid go deprešuvdna. Máŋgasiid sáhttá leat váigat ovttastit iežas lassánan šlundivuođa, áđestusa ja erduivuođa dovdduid gárrenávdnasiid geavaheapmai. Valljis alkoholageavaheapmi doaibmá maiddái deprešuvnna johtui biddji dahkkin.

Alkohola hehttehusváikkuhusat

 

Alkohola hehttehusváikkuhusat álget oidnot čielgasit go alkohola geavaheapmi lassána.

Deprešuvnna lea váigat dikšut, jos alkoholageavaheapmi lea valljis. Jos alkoholageavaheapmi lea šaddan badjelmearálažžan, dasa gánneha ohcat veahki. Fina árvvoštallamin iežat alkoholageavaheami mielčuovvu liŋkkas ja guorahala seammás, leago das osolašvuohta du dillái ja dávdamearkaide.

Lassidieđut ja iežas-veahkkeprográmma alkohola liigegeavaheamis gávdno Mielladearvvasvuohtadálu Juhkama hálddašeami rávagihppagis. Alkohola liigegeavaheapmai lea oažžumis maidddái neahttaterapiija.

​Deprešuvdna ovdána unnánaččaid . Vuosttas mearkkaid sáhttá fuomášit das, ahte iežas árgga- ja eallinhálddašeami dovdu álgá fuotnánit. Árggahálddašeami dovddu beahttin oidno vuosttasin ruovttueallimis. Lihttebassamat báhcet barggakeahttá, ruoktu čorgekeahttá, iige moivasis gille beroštit.

Deprešuvnna álggus bargo- ja doaibmanávccat ruovttu olggobealde sáhttet oidnot guhkes  áiggege buorrin, vaikko deprešuvnna mearkkat leat čielgasit áicamis. Lea buorre ohcat veahki ja darvánit áššiide jo árramuttus ovdal go deprešuvdna ovdána menddo guhkás.

Deprešuvdna lea dávda, mii njáhká eallimii gulul. Deprešuvnna šaddamii, váikkuhit sihke árbejuvvon suojehisvuohta ja iešguđetlágan johtui biddji streassadahkkit. Lea buorre fuomášit, ahte maiddái positiivalaš ellindilinuppástusat sáhttet dagahit noađuheami ja streassa.

Smiehta dál bottu, mat iešguđetlágan áššit leat váikkuhan du eallimis buohcuvuođa boahtimii, ja čále daid bajás.

​Deprešuvdna ráhkada jorrigehá, mas áššit jorret seamma gehá mielde ja  mas jurdagat, dovddut ja doaimmat váikkuhit nubbi nuppiide. Jurdda ”lean fuotni” váikkuha dasa, maid dovdá. Dovddut fas giktalit bargat juoidá, ja dagut váikkuhit jurdagiidda ja dovdduide.

Ovdamearkan fuonitvuođa dovdu ja šlundivuohta giktalit herket garvvašit dilálašvuođaid ja báhcit ruoktut. Go doibme dovddu giktalan vugiin, dat fas váikkuha jurdagiidda. Ruoktut báhcin vuordimis lasiha fuonitvuođa jurdagiid, go ođđa buhttejeaddji vásáhusat báhcet šaddakeahttá.

 

Dovddu, dego šlundivuođa, lea dávjá váigat álgit rievdadit njulgestaga. Dan dihtii dovdduide figgat váikkuhit juogo hástaleamin iežas jurdagiid dahje rievdademiin láhttema. Oaččut maŋŋelis veahkkeneavvuid láhttema aktiverema várás ja jurdagiid hástaleami várás.

Dovdduid ja jurdagiid earuheapmi lea dehalaš jorrigehá botkema dihtii.