Skip to main content

Iešdikšunprográmma

1. MAS LEA SÁHKA?

Deprešuvdna lea okta dábálamos mielladearvvašvuođa hehttehusain. Deprešuvdna mearkkaša buohcuvuođa, mas iešguđetlágan symptomat dihttojit boatkankeahttá guhkit áigge.

Geahča filmma, mii muitala deprešuvnnas ja veajuiduvvamis (4:17) "Mus lei čáhppes beana, dan namma lei deprešuvdna" (WHO, jorgalus Suomen Mielladearvvašvuođasearvi).

Deprešuvdna kategoriserejuvvo bistináiggi ja váttesvuođadási mielde:

  • láivves deprešuvdnii 
  • gaskaváttes deprešuvdnii 
  • váttes deprešuvdnii

Lea dehálaš, ahte buohcuvuohta dovdájuvvo árrat ja dikšu beassá álggahuvvot áiggil. Jus deprešuvdna bistá guhká, doaibmanávccat ja eallinkvalitehta njidjet. Maiddái veajuiduvvan šaddá váddásut.

Deprešuvdna dihtto guđege ahkejoavkkus mánáin gitta ollesolbmuide. Vulobealde oainnát statistihka deprešuvnna dábálašvuođas.

Deprešuvnna buhccet

  • vuollil skuvlaahkásaččain 0,5-1 % ja vuolleskuvllahasain sullii 2 %
  • nuorain sullii 15-20%
  • ollesolbmuin seammaáigásaččat sullii 5 % ja muhtin muttus eallimis 20 %
  • eallilan olbmuin 12 %
  • skábmaáigge deprešuvdna dihtto 1 %:s álbmogis
  • riegádahttima maŋŋel deprešuvnna vásihit 10–15 %

Filmmas (1:43) deprešuvnna vásihan olbmot muitalit, makkár jurdagat leat addán sidjiide doaivaga áhpáiduvvamii ja veahkehan doaladuvvat láđđásabbot iežas dovdduide.